UX reeglid osa 1
Kodulehtede kvaliteet täna
Hea disainer peab omama maitset ja kindlasti tuleb kasuks talent. Samas olen veendunud, et praktika toel ja jälgides kindlaid reegleid suudaksid paljud inimesed kujundada häid ning kasutajasõbralike kodulehti ja äppe. Selleks on vaja piisavalt huvi ja tahtmist asjaga tegeleda ning detailidesse süveneda. Veebi ja kujundusmaailm on niivõrd keerukas, et lihtsaid ja kiireid õppimisvõimalusi praktiliselt pole. Kasutades igapäevaselt erinevaid digilahendusi näen nii visuaalseid puudujääke kui selgeid kasutusmugavuse probleeme. Digitaalse disainerina olen üli kriitiline ja pööran sellele kindlasti ebamõistlikult palju tähelepanu. Erinevate uurimustööde ja küsitluste kaudu on jõutud aga arusaamale, et see mõjutab kõiki kasutajaid ja alateadlikult on effekt palju laiem.
Sageli leian ennast analüüsimast olukorda kus proovin mõista kas tegemist oli disaineri kogenematusega või tulid projekti käigus ette kohustuslikud muudatused? Või on vastuvõetud otsused disaineriga kooskõlastamata? Give artiklite eesmärk on tõsta disainiteadlikust ja kirjutada isiklik arusaam disainist ühte kohta kokku ning vajadusel saata klientidele lugemiseks. Loodan, et see lühike ja pinnapealne informatsioon aitab aga kaasa üldisele digiagentuuride ja klientide suhtluse edendamisele. Kui kasvab tellijate teadlikus siis teoorias peaks kasvama ka loodavate kodulehtede ja digitaalsete rakenduste kvaliteet ning see avaldab positiivset mõju kogu ühiskonnale.
Kasutusmugavuse reeglid
Toon välja mõned põhilised kasutusmugavuse (UX disaini) reeglid mida oma UI/UX ning kodulehe disaini projektides kasutan. Need on kasulikud igale turundusjuhile või veebitemaatikaga tegelevale inimesele lugemiseks. Esimeses osas kirjutan reeglitest lühidalt aga ajapikku täiustan põhjalikumate artiklitega.
Hicki seadus
Hick'i seadus väidab, et mida rohkem valikuid kasutajale antakse, seda kauem aega kulub otsuse tegemiseks. Seetõttu soovitatakse disaineritel vähendada valikuid, et kasutajad saaksid kiiremini otsuse langetada. Näiteks võib mõelda e-poe filtreerimisele, kus suure hulga valikute asemel võiks olla ainult mõned kategooriad või filtrid, et kasutaja saaks kiiremini sobiva toote leida.
Jakob'i seadus
Jakob'i seadus ütleb, et kasutajad eelistavad varasemalt tuttavat disaini ja kasutusmugavust. Disaineritel soovitatakse seega järgida juba tuntud kasutusmugavuse mustreid. Näiteks võib mõelda veebipoe päise disainile. Ostukorvi ikooni paigutatakse enamasti ülemisse paremasse nurka ja just sealt otsib enamik kasutajaid seda kui soovib ostu vormistada.
Atraktiivsuse-kasutatavuse efekt
See seadus viitab sellele, et kasutajad eeldavad, et hästi kujundatud veebisait on kasutajasõbralikum ja funktsionaalsem. Seetõttu võib kaunilt kujundatud veebisait luua kasutajale positiivse kogemuse, mis aitab kaasa positiivse brändi ilme loomisele.
Näide: Apple'i tooted on tuntud oma stiilse ja kaasaegse disaini poolest, mis on aidanud neil luua tugeva brändi ja lojaalse kasutajaskonna. Kasutajad võivad osta Apple'i tooteid mitte ainult nende funktsioonide tõttu, vaid ka nende atraktiivse kujunduse tõttu.
Antud teemast kirjutasime lähemalt ka artikli Miks disain on oluline
Pareto printsiip
Pareto printsiip väidab, et 80% tulemustest saavutatakse 20% pingutusega.
See tähendab, et väikese osa kasutajatest kasutab enamasti väikest osa funktsioonidest. Selle seaduse järgi peaksid disainerid keskenduma vähem kasutajate vähem olulistele vajadustele ja rohkem nendele vajadustele, mida kasutajad kõige rohkem kasutavad. Hea UX-disain peaks keskenduma peamiselt sellele 20% funktsioonidele, mis annavad 80% tulemustest.
Kuna paljud meie projektid on startuppidele või alles alustavatele ettevõtetele siis päris tihti järgime 80/20 printsiipi ka oma töös. Ehk 80% hea asja saame me tänu oma kogemusele tehtud 20% ajakuluga. Selline lähenemine aitab startuppidel jõuda 0>1 ja valideerida oma toodet ning teenida esimene euro. Algselt liialt asju poleerides või erilahendusi välja mõeldes ei pruugi alati tulla loodetud effekti.
Fittsi seadus
Fittsi seadus ütleb, et kasutajate reaktsiooniaeg ja liikumise aeg on seotud objekti suuruse ja kaugusega. Seega soovitatakse disaineritel paigutada kõige olulisemad elemendid suuremale ja lihtsamini ligipääsetavale alale. Näiteks võib mõelda mobiilirakenduse nuppude suurusele ja paigutusele, kus kõige olulisemad nupud peaksid olema suuremad ja asuma ekraani alumises osas käeulatuses.
Milleri seadus
Milleri seadus ütleb, et inimeste töömälu suudab hoida keskmiselt 7±2 informatsiooni tükki. Seetõttu soovitatakse ux disaineritel jaotada informatsioon väiksemateks ja lihtsamini töödeldavateks osadeks. Näiteks võib mõelda e-õppeplatvormi kursuste struktuurile, kus kursuse sisu peaks olema jaotatud väiksemateks teemadeks ja mooduliteks, et õppimine oleks lihtsam ja tõhusam. Või kasutaja profiili loomisele kus saab informatsiooni küsida jupi kaupa.
Von Restorffi efekt
Von Restorffi efekt on psühholoogiline nähtus, mille kohaselt mäletame paremini esemeid, mis erinevad ülejäänud hulgast. See tähendab, et kui me esitame kasutajatele mitme valiku hulgast ühe, mis on selgelt erinev, on tõenäolisem, et nad valivad selle. Von Restorffi efekti kasutatakse sageli UX-disainis, et juhtida kasutajate tähelepanu konkreetsele valikule või funktsioonile. Näiteks võib veebilehe kujunduses kasutada erinevat värvi, et esile tõsta olulist nuppu. Või e-poes märgistada teatud tooted eraldi.
Doherty lävi
Kasutajakogemuse (UX) disaini kontekstis viitab Doherty lävi sellele punktile, kus kasutaja tajub digitaalse toote või süsteemi reageerimisaega hilisemana, mis võib häirida. Produktiivsus tõuseb märgatavalt, kui arvuti ja selle kasutaja vahelised interaktsioonid toimuvad kiirusega alla 400ms. Positiivse kasutajakogemuse tagamiseks peavad UI/UX disainerid ning veebiarendajad vähendada reageerimisaegu ja viivitusi. Doherty seadust tasub silmas pidada ka veebi animatsioonide loomisel. Miks kasutada veebianimatsioone?.
Jada effekt
Jada effekt tekkib kasutajatele, kui neile esitatakse pika nimekirja objektidega. See põhineb asjaolul, et inimeste mälu on lühiajaline ja nimekirja algus ja lõpp jäävad paremini meelde kui keskosa. See tähendab, et veebidisainis on oluline paigutada olulised elemendid algusesse ja lõppu, et need jääksid kasutajatele paremini meelde.
Läheduse seadus
Läheduse seadus tähendab, et inimesed tajuvad objekte, mis on lähedal üksteisele, grupina, mitte eraldiseisvate üksustena. Seda seadust rakendatakse sageli veebidisainis, et aidata kasutajatel eristada erinevaid elemente ja nende vahelisi seoseid. Näiteks võib sama värvi või kuju kasutamine elementide puhul, mis on funktsionaalselt seotud, aidata neid grupeerida.
Sarnasuse seadus
Sarnasuse seadus ütleb, et inimesed tajuvad objekte, mis on visuaalselt sarnased, kui gruppi kuuluvana. See seadus võib olla kasulik veebidisainis, kuna sarnase välimusega elementide kasutamine võib aidata kasutajatel tuvastada, millised elemendid on omavahel seotud ja millised mitte. Näiteks võib sarnase fonti, värvi või suuruse kasutamine mitme nupu puhul aidata kasutajal mõista, et need nupud on funktsionaalselt seotud.
Kogemuse seadus
See seadus väidab, et inimese minevikukogemused ja -teadmised mõjutavad tema ootusi ja tajumist uutes olukordades. Disainerid peaksid seetõttu arvestama kasutajate varasemaid kogemusi, et teha oma kujundused arusaadavaks ja intuitiivseks. Siin tasub mõelda ka inimese kogemusele reaalse eluga. Kuidas toimivad füüsikaseadused ja kuidas inimesed kasutavad muid seadmeid. Näiteks valguse ja varjude langemine võiks kodulehtede disainis olla sarnane päris elule.
Kodulehe disainis on loogikat
Loodetavasti aitavad need paremini mõista kodulehe disaineri mõttemustrit ja miks mõned otsused teie kodulehe disainis puhul on just nii tehtud. Juhul kui olete uut kodulehte planeerimas või annate disainerile tagasisidet siis võimaldab nende reeglite tundmine pidada kvaliteetsemat dialoogi. Kui vajate aga moodsat ja intuitiivset veebilehte siis lugege kodulehtede valmistamisest.